Kuna saabusime eelmisel õhtul väga hilja, siis ei jõudnud täpsemalt uuridagi, kus asub meile lähim bussipeatus. Korterikaaslase sõnul asus see kohe ümber nurga, kuid meil ei õnnestunud seda üles leida. Õnneks juhatas naabruses elav vanahärra meid õigesse kohta ja soovitas kõigepealt pealinna Vallettasse sõita, ning sealt edasi järgmisele bussile minna.
Maltal on vasakpoolne liiklus, mis esialgu ajab samuti segadusse. Tegelikult me ju ei teadnud isegi seda, millises suunas Valletta asub. Kuna bussist siiski nädalapiletit osta ei saanud, tuli seda Vallettalt otsida. Märkasime kohe pisikeste kioskite peal kirevaid silte - nädalapilet 21€.
Valletta bussiterminal on väga suur ja kõik kohad on busse täis. Me ei teadnud, millised bussid Pietale sõidavad ning kus kohast need täpselt väljuvad. Ei jäänudki muud üle, kui küsida kelleltki abi. Juhtusime kokku toreda härraga, kes kavatses sõita samas suunas. Ta näitas meile, millises peatuses väljuda ning kuhu poole edasi minna.
Lõpuks jõudsime enamvähem õigesse kohta. Haigla hoonete kompleks on väga suur, seega meil ei olnud aimugi, kuhu meie peaksime minema. Jällegi küsisime abi ja meid juhatati õige ukseni.
Selleks, et hiljem ilusasti koju tagasi jõuda helistas töökaaslane meie elukoha Paola linna politseijaoskonda. Ta küsis konkreetsemaid juhiseid, kuidas jõuda San Gorgi tänavale, kus on meie korter. Teine töökaaslane joonistas plaani kohast, kus peatuses peaksime bussist väljuma ning millises suunas edasi liikuma. Meie peatus oligi sellesama politseijaoskonna ja vangla kõrval. Nad märkisid meie jaoks üles kõik bussinumbrid, mis seda peatust läbivad (kokku 15 bussi). Tänu põhjalikule eeltööle olime kõik üsnagi kindlad, et saame koju jõudmisega hakkama.
Otsebusse töökohast koduni ei sõida, seega tuleb esmalt ikka Vallettasse sõita. Sealt läksime bussi peale ning sõitsime rõõmsalt kodu poole. Esimest korda linnas ringi sõites, siiski ei suutnud ära tabada, et olime juba oma peatusest mööda sõitnud. Küsisime bussijuhilt ja tema arvas, et vist oleme õiges kohas, et väljuda. Ei politseijaoskonda ega vanglat polnud läheduses näha.
Kusjuures, meid juhatati veidike maad edasi, kus tõesti uksel oli kirjas malta keeles politsei, kuid järgev tänav ei kandnud plaanile joonistatud nime. Siis me küll enam midagi aru ei saanud, kas oleme vales kohas või on meie kaartike vigane. Küsisime jälle abi ja meil soovitati 5 peatust tagasi sõita. Ka bussijuht oli sõbralik ning andis märku, et oleme õigesse kohta jõudnud. Leidsime ka õige teeotsa ülesse, kuid siis tekitas segadust plaanile joonistatud teine nimi.
Kõige tulusamat infot lootsime saada politseijaoskonnast. Seale töötaja mäletas hästi, et tema poole on juba täna sama küsimusega pöördutud ning soovitas mitte muretseda ning minna sedasama teed otse edasi kuni näeme oma tänava nime. Läksimegi otse, tänav lõppes ringteega, aga San Gorgi nimelist tänavat vastu ei tulnud. Ringtee ääres seisis üks politseinik, kes soovis meid lahkesti abistada, kuid ei leidnud oma kaardilt sellist nime. Teine politseinik autoga, soovitas minna paremale kuni pargikeseni ja seal vastas ongi õige koht.
Pargi leidsime, aga tänavat mitte. Saime abi ühelt kohalikult mehelt, kelle nutitelefon leidis lõpuks San Gorgi tänava üles. See oli veel veidi eemal, ega paistnud kohe silmagi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Maltal orienteeruda on ikka väga keeruline. Tänavad on kitsad, käänulised ning väga palju on tõuse ja langusi. Isegi majad ja tänavanimed on üksteisele suhteliselt sarnased. Kohalikud inimesed, aga on üllatavalt sõbralikud ja abivalmis ning suhtlevad vabalt inglise keeles.
PS! Malta rahvas ütleb, et kui ära eksid, sõida alati Vallettasse ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar