teisipäev, 29. märts 2016

Reis Maltale

Meie, Anneli ja Raili, oleme need 2 õnneliku, kellele on antud võimalus Erasmus+ projekti kaudu reisida Matlale ja siin läbida 30 päeva pikkune praktika.

Malta on Eestist peaaegu 4000 km kaugusel. Selleks, et kohale jõuda, pidime sõitma lausa kahe lennukiga - tehes vahemaandumise Viinis. Kumbki meist ei olnud varem lennukiga lennanud, seega olime natukene ärevil.

Juba Tallinna lennujaam tundus meie jaoks päris suur. Oleme tänulikud sõbrale, kes oskas meid lennujaamas juhendada. Ilmselt oleksime ise selle peale mõttetult aega kulutanud. Andsime pagasi ära ning jäime oma lendu ootama. Olime päris üllatunud, kui lennukisse sisenemiseks pidime õue minema. See oli päris pisike lennuk, võrreldes sellega, mida olime ette kujutanud.




Lendamine ise polegi nii jube, kui me kartsime. Tõusmisel lähevad mõned korrad kõrvad lukku. Maandumine tundub pisut ebameeldivam. Lennu ajal närisime igaks juhuks pidevalt nätsu, et vältida kõrvade lukku minemist. Lõpuks ei tahtnud enam nätsu nähagi :)

Viinis tuli meie lennukile buss vastu ja viis meid lennujaamani. See lennujaam oli tõesti suur. Juba oligi vaja abi küsida, millises suunas edasi minna. Järgmise lennuni oli aega 3 tundi, aga tahtsime enne veenduda, et kõik vajalik on korda aetud. Otsisime kohta, kust saaksime oma pardakaartid kätte, et tollist läbi saada. Selgus, et need saab alles hiljem, enne lennule minekut lennuväravast.

Malta lennuk oli suurem ja uhkem. Aknast saime veel piiluda, kuidas meie kohvrid lennukisse jõuavad. See polnud väga meeldiv vaatepilt, kuna pagasit koheldi üsnagi hoolimatult. Istmete kohal olid ekraanid, kust sai jälgida lennuki hetke asukohta, kõrgust ja välistemperatuuri. Pileti hinna sees oli ka söök, milleks oli põhimõtteliselt sai tomati, juustu ja pestoga. Pudel vett lisaks. Kohvi ja muu snäkki eest pidi juba ise maksma (esimesel lennul oli kohv tasuta).




Ka Malta lennujaamas tuli meile buss vastu. Kohvreid ei pidanud väga kaua ootama, kuid need olidki veidi kannatada saanud. Mõlemad õnnelikud, et reis nii hästi läks. Hakkasime oma vastuvõtjat otsima, keda ei paistnud kusagilt. Peale 15 minultilist ootamist helistasime vastuvõtja numbrile, mis ei vastanud. Päris õnnetu tunne tekkis. Leidsime veel teise numbri, millele helistada. Sealt lubati asja selgitada ja tagasi helistada. Tunne muutus veelgi ärevamaks, sest väljas läks aina pimedamaks ja meil ei olnud isegi oma ööbimiskoha aadressi, võtmetest rääkimata. Lõpuks kui tagasi helistati, lubati 15 minuti pärast takso järele saata.

Kui viimaks taksojuht tuli, olime oodanud ja muretsenud juba peaaegu terve tunni. Tema vabandas, et ei saanud lihtsalt varem tulla. Saime tema käest ümbriku, milles olid võtmed ja paberid "vajaliku" infoga. Seal olid kirjas vastuvõtjate aadressid, aga mitte mingisugust infot, kuidas sinna saada. Kohale jõudes olime täiesti kurnatud. Pea valutas ja halb oli olla, kuna polnud isegi korralikult süüa saanud.

Soovitame teistel esmakordsetel lendajatel mitte üle mõelda ja võimaluse korral kõht korralikult täis süüa. Lõpuks läheb ikka kõik hästi :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar